Looduskaitsest tuli suurpoliitika Kõrgmäestikes

Barentsburg Jorma Virtanen 17. 6.2002

Barentsburg Grønfjordeni mäe tipust vaadatuna.

Barentsburg Grønfjordeni mäe tipust vaadatuna.

Barentsburgi vene kaevuriühiteskonnas kaevandatakse maailmaturule aastas umbes 300 000 tonni kivisütt. Kaevandatud kivisütt jätkub isegi mitmeks aastaks. Uut tööd oleks vaja leida, et venelased võiksid jääda paikseks Kõrgmäestikes.

1920. aastal sõlmitud Svalbardi lepingu kohaselt kuuluvad Kõrgmäestikud Norrale, aga venelastel ja teistel lepingule allakirjutanud pooltel - kaasaarvatud ka Soomel - on õigus sooritada majanduslikke toiminguid nendel arktilistel saartel.

Venelased ei ole saanud Kõrgmäestike norralasest maavanemalt veel luba avada sõekaevandus hüljatud Grumantbyeni kaevuritekülas. Norralased ei taha sellega leppida, tuues ettekäändeks looduskaitsealaseid aspekte, ja neile ei meeldi, et venelased ehitaksid tee Barentsburgist Colesbukta lahe põhjapoolsesse ossa jääva samanimelise hüljatud külani. Grumantbyenis ei ole sadamat, ainult sütt lastitakse laevadele Colesbuktas.

Grumantbyen ja Colesbukta vahele ehitasid venelased raudtee 1952.aastal. Viimane söalaev läks Colesbuktast 1961. aastal.

Venelaste pakkumine tee ehitamiseks on olnud aktuaalne juba alates 1999. aastast. Venelased arvavad, et mõne arktilise taime kaitsmisega, on norralased saanud omale relva, millega venelased Kõrgmäestikest "välja süüa."

Barentsburg on momendil ainuke venelaste juhitav kaevuriteühiskond Kõrgmäestikes.

Venelased soovivad alustada kaevandamistöödega uuesti Grumantbyenis.

Venelased soovivad alustada kaevandamistöödega uuesti Grumantbyenis.

Õli mere põhjast

Kõrgmäestike venelastest kaevuriteühiskonnas on olnud kõige rohkem 2000 elanikku. Aastal 1998 venelased hülgasid majanduslikel põhjustel Billefjordeni kitsa lahe rannikul asetseva Pyramideni, mis tootis aastatega umbes 250 000 tonni kivisütt. Kaevanduste ja ehitistega koos jäi venelastel mahajäetud Pyramideni - vene keeles Pyramida- maailma põhilisem Lenini ausammas.

Pyramideni lähedal asetsevast Petaniabukta lahest hakkasid venelased mere põhjast õli otsima. Barentsburgis kaevandusega tegelev Trust Arktikugol riigiamet jättis pakkumise eelmise aasta juunis vastu võtmata just ennem seda, kui hakkasid kehtima Norra rangemat looduskaitset puudutavad uued määrused.

Kui saadaks luba Kõrgmäestike keskvalitsuse Longerbyes asetsevalt maavalitsuselt, algaksid puurimistööd järgmisel suvel juba 60 töötaja eestvedamisel.

Tõlkis soome keelest Liisi Haavel.