Volare, Kreeka laev kuuub Saaremaa meremaastiku. Foto: Katri Virtanen
Saaremaa üks omapärasemaid nähtavusi on kaubalaeva vrakk, mida kohalikud elanikud kutsuvad "Kreeka laevaks". See on kreeka sõelaev, mis 1980-ndal aastal eksis reidilt ja sõitis karile Lääne-Saaremaal.
Salme valla Lahetguse külas elav Ants Jõgi mäletab seda hetke, kui Riiast ilma koormata tulnud laev jäi kinni Saaremaa madalikule: see oli 28. novembri õhtupoolel, kella nelja-viie aegu.
-Meri oli vaikne. Karile sõitmise süüks arvati nõukogude aja ebatäpseid merekaarte.
Mõni aasta hiljem Volare süüdati põlema. Jõgi jutu järgi juhtus see 1984 või 1985 aastal, kui Volare suitses kogu suve. Põletajad olid Leningradist.
Volare pealmine osa oli valge. Sõjajärgsetel aegadel mõlkus eestlaste peas mõte valgest laevast, millega vabastajad tulevad läänest ja ajavad minema nõukogude ikestajad.
Ametlikuks laeva põletamise põhjuseks oli keskonnakaitse.
-Kohalikud elanikud aga teadsid, mis oli põltamise tõeline põhjus, rääkis Ants Jõgi.
KGB röövretkel
Volare oli mere põhjas nii tugevasti kinni, et seda isegi ei üritatud lahti tõmmata.
Laevavrakkide röövimised on olnud igivana komme Saaremaal. Nõukogude valitsus ei teinud asjast mingit erandit. Esimesana läks röövretkele endine Nõukogude Liidu turvateenistus KGB.
Laevast käidi viimas kõike, mis lahti saadi. Volarest oli pärit esimesed läänemaised värviteleviisorid. Punased vaibad ehivad veel praegugi saarlaste majade ja saunade põrandaid.
Võluv kummituslaev
Volare esiosa on lõigatud lahti. See juhtus Eesti iseseisvuse algaastatel, kui rikastuti metalliäriga. Metalli äraviimiseks hangitud traaler jäi liivapõhja kinni ja sellega lõppes ka aluse tükeldamine.
Sõites Salme valla Toomalõuka teeristist lõuna poole Sõrve neeme tipu poole, paistab Volare merelt kaugele.
Rannast vaadatuna ei tundu see inetu. Kummituslaevana see meenutab Saaremaa rannikute madalike ja ohtliku veete olemasolust ning palju kogenud saare ajaloost.
Tõlkinud Soome keelest Inga Toivonen.